Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et on rikutud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 6.

Заголовок: Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et on rikutud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 6 Сведения: 2018-09-19 14:45:57

Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. novembri 2016. aasta otsus Pencka v. Estonia puhul (Avalduse nr 64160/11).

2011. aastal abistati kaebuse esitajal. Seejärel edastati kaebus Eestile.

Juhtumiga võeti edukalt ette kaebus selle kohta, et kohtu keeldumine pidada suulist ärakuulamist väikeste nõuete kohta ei ole olulisi põhjuseid. On rikutud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 6.

 

KOHTUMISE KOHTA


Taotlejat, Soome kodanikku mõisteti süüdi mõistetud mõrv Eesti kohtus ja lähetati üle Soome oma karistuse kandmiseks. Ta oli kohtusse kaevatud Eesti kohtusse. Võttes arvesse nõude väheolulist maksumust, vaadati see läbi vastavalt lihtsustatud menetlusele (väiksemate nõuete puhul) ja hageja suulise menetluse taotlus lükati tagasi. Tavaprotsessi käigus heitis hageja kahtluse alla, et suulise ärakuulamise puudumine võis teda ja kahte tunnistajat, keda ta soovis kutsuda, võimalust tunnistada.


ÕIGUSAKTID


Mis puudutab konventsiooni artikli 6 lõike 1 järgimist. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale Euroopa Kohtu menetluses kohtule esimene ja ainus näiteks õigus "avalik arutelu" tähenduses artikli 6 § 1 konventsioon tähendab õigus "suulist ärakuulamist", kui pole erandlikud asjaolud tühistamine kohtuistungil. Erandlikkust asjaolusid, mis võivad õigustada kaotamist suulist ärakuulamist on peamiselt seotud küsimuste iseloom tuleb lahendada siseriiklike kohtute (näiteks kui menetlus mõjutab ainult juriidiline või väga tehniliste küsimuste (vt. Euroopa Kohtu otsuse puhul "Kottummel Austria vastu" (Koottummel v. Austria) 10. detsembril 2009 kaebuse N 49616/06) või ilma küsimusi fakti või seadust, mida ei saa piisavalt lahendada toimikusse ja kirjalike esildiste pooled (vt. dekreet st Euroopa Kohtu 12. novembri 2002. aasta puhul "Deryu Rootsi vastu" (Dory v. Rootsi), N 28394/95 kaebus). Muidu nagu väga erandlikel asjaoludel poolte peaks olema vähemalt võimalus taotleda avaliku kuulamise. käesoleval juhul valimiste kirjaliku menetluse, otsuse Eesti kohus ei maininud, milline on küsimusele, et see, või kas neid saab pidada puudumisel ärakuulamist. Lisaks, isegi kui hageja kaitse oli tõstatanud teatud faktilisi asjaolusid, ei mainitud otsuses tema avaldust nende ja tunnistajate ütluste kohta. Kuigi hageja taotles suulist ärakuulamist, esitanud kohus sisuliselt viidatud motiivid tema taotluse tagasilükkamise, kuid ainult nimetatud artikli 404 tsiviilkohtumenetluse seadustiku puudumisel selgitusi selle kohta, miks see on kohaldatav hageja puhul. Selles osas on Euroopa Kohus võttis arvesse, et vastavalt artikli 5 määruse (EÜ) nr 861/2007, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta kehtestada vaidluste lahendamise korra Euroopa väikeste nõuete, mis on olnud aluseks asjakohastele sätetele seadus Eesti , oli selle riigi kohus kohustatud kirjalikult põhjendama sellist keeldumist. Lõpuks, kuigi Euroopa Kohus leidis, et tegemist oli praktiline probleem, mis on seotud asjaoluga, et ajavahemikul, mis on seotud asjaoludest, et hageja kandis vanglakaristust Soomes, ütles ta, et "kuulmine" taotleja tingimata pidi vormis kohtuistungi kohtu asukohad Eestis. Siiski ei tundu, et kohus vastustav riik kaaluda muid alternatiivseid menetluslikke võimalusi (näiteks kasutamine kaasaegse sidetehnoloogia), et tagada hageja õigust olla ära kuulatud suuliselt.

Artikkel 404 tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt võib kohus lahendada tsiviil- ja juriidilisi nõudeid, mille hind on alla teatud summa, et hoida kirjaliku menetluse, kui pool seisab silmitsi suurte väljakutsetega kohtukutse, sest reisi vältel või muu mõjuva põhjuse. Samuti nähakse ette, et kirjalik menetlus tuleks lõpetada, kui on kohtu arvates, isiklik ilmumine poolte vaja kontrollida fakte, mille kohta väide põhineb, või kui pool, tänu millele oli määratud kirjaliku kuulmine, küsib menetluses kohtuistungit.


OTSUS


Juhtumi puhul on rikutud konventsiooni artikli 6 nõudeid (vastu võetud viie häälega "poolt" kahega - "vastu").


HÜVITISED


Konventsiooni artikli 41 kohaldamisel. Euroopa Kohus andis hagejale rahalise kahju hüvitamiseks 1000 eurot, rahuldati rahalise kahju hüvitamise nõue.

 

Добавить комментарий

Код

© 2011-2018 Юридическая помощь в составлении жалоб в Европейский суд по правам человека. Юрист (представитель) ЕСПЧ.